Kuna mul on niii paha olla (kuigi kõigile, kes küsivad, ei tunnista) ja ma lihtsalt ei suuda hetkel õppida, siis kirjutan veits, mis see nädal tegime.

No esmaspäeval ja teisipäeval olid eksamid ja mõlemad läksid suht hästi. Teisipäeva õhtul otsustasime väikselt tähistada ja soomlaste juures oli pidu. Õhtu oli nii soe ja ilus, et grillimine oli lihtsalt kohustuslik. Hoolimata sellest, et nende tagaaed näeb välja nagu mingist õudusfilmist ja neil polnud isegi korralikku grilli, oli päris lahe. Neil oli sõbrants ka külas, kellel oli sünnipäev ja siis tähistasime seda megalaheda ninja-kilpkonna tordiga.

Sommid ostsid piñata ka, mille sünnipäevalaps ribadeks peksis ja tolmuimeja toru, millega ta seda tegi, oli täiesti kõver. See oli liiga naljakas, kuna õues oli juba pime ja kõik joogised ning igaüks võitles oma elu eest, et mitte toruga pihta saada.

Kolmapäev oli mu lemmikpäev, sest käisin jälle poodides. Nüüd on nii, et viimane nädal tuleb raske, haha. Õhtul olin kodus ja tegin empsi kodujuustupirukat, mis tuli niii hea. Ma juba päris osav söögitegija nende nelja kuuga siin, kui välja arvata see ükskord eelmine nädal, kui toidumürgituse sain :D Lihtsalt, ma ei viitsi väga tihti poes käia ja teinekord tuleb välja, et toit on halvaks läinud. Kuna siin säilitusaineid kasutatakse nii vähe, siis enamus toiduaineid säilib avatuna max 3 päeva. Aga mis ei tapa, teeb tugevaks ja ma olen täiega tugev. Vaatasin kolmapäeval Frozenit ka ja see on mu uus lemmik multa vist. No nii ilus, et võttis pisara silma. 

Neljapäeval käisin hommikul trennis ja kuna ilm oli lihtsalt niii ilus ja soe, siis mõtlesin, et no kindlalt peaks midagi ette võtma. Pakkisin oma seljakoti ja hakkasin Hill of Faugharti poole jalutama. Kuna see Dundalkile päris lähedal (mingi 6-7 km), siis mõtlesin, et no problem ära käia. Aga tegelt tundus nii pikk maa ja kuna ma olin enne veel korraliku trenni teinud, siis mu jalad olid täiesti läbi, kui ma ükskord koju jõudsin. Aga igatahes Hill of Faughart on veidi kõrgem koht kodulinna lähedal, kus on surnuaed ja ilus vaade. Ja ma nii rahul, et ikkagi läksin. Faughartil sõitis mingi kutt autoga mööda, kui jalga puhkasin. Veits aja pärast vaatan sama auto tuleb tagasi. Korra mõtlesin juba et noooo tore, hakkab pihta. Aga tegelikult ta küsis, et kas ma kuninga hauda nägin. Mul polnud õrna aimugi, et seal üldse selline asi on, aga ta pani auto ära ja näitas mulle, et samasse surnuaeda on maetud Iirimaa kuningas, päris äge-päris äge. Aga jah, me Remcoga koguaeg naerame, et 'in Ireland you can never tell if a guy is rapist or just friendly'. Õnneks polnud rapist.

Õhtul ma olin nii väsinud, et pikutasin terve õhtu telku ees. Aajaa, kuna ma hommikul vaatasin, et mul banaanid hakkavad käest ära minema, siis mõtlesin, et prooviks selle banaanijäätise ära. Panin nad hommikul sügavkülma ja õhtul lasin köögikombainiga jäätiseks. Lihtsalt nii hea!

Ja nüüd reedest. Eile käisin sünnal ja ma arvan, et see oli üks kõige kõvemaid pidusid. Kuna see oli majapidu, siis julgen pakkuda, et inimesi oli 100 ringis. Kogu mööbel oli korterist aeda viidud ja sees oli palju ruumi, a samas õues olid diivanid ja sai ka istuda. Ma arvan, et kõik inimesed, keda ma Iirimaal tunnen olid kohal ja lõpuks ometi pidu, kus sai tantsida!! Tavaliselt kõik istumised sellised, et keegi ei tantsi, aga seekord sai ikka hullu pandud. Mingi poole peo pealt vaatasin, et mu telefon kadunud. Polnud seda peo jooksul kordagi näppinud(mis tähendab, et oli ikka ülihea pidu :D) ja nüüd kui seda kotist otsisin, siis lihtsalt ei olnud. Kuna mul ALATI telefon kaasas siis mõtlesin ok, ise olen loll, et kotti jätsin ja nüüd on läinud. Remco proovis veel mu numbrile helistada ja oli välja lülitatud. Samal hetkel jooksid toast kaks tumedat kutti välja, kes jooksid 2-meetrisest kivimüürist üles ja kadusid naabrite aeda. Vaatasime üksteisele otsa ja lihtsalt selline 'okei, mu telefon on läinud :D'. Aga Remco surus ikka, et äkki sa unustasid koju ja levi pole vm, et tulime mourne viewsse kontrollima. Taksojuhile rääkisime ka, et lähme ainult korraks ja kui ta kuulis, et välja lülitatud, siis ta oli 100 kindel, et on varastatud. AGA telefon oli turvaliselt kodus voodis ootamas! Mul alati telefoniga mingi jama ja paanitsen tühja. Kui Drakel Keisoga käisime, siis ka mingi hetk vaatasin, et telefon kadunud ja roomasime mõlemad 10 minutit ridade vahel, et see üles leida :D. Igatahes, võtsime taas takso ja läksime peole tagasi. 

Täna on nii paha, aga õhtul on beerpong, again. 

Sõbrad, palun ärge rääkige mulle kui soe ja päikseline teil Eestis on, sest ma siin nutan kadedusest.

Varsti juba näeme, xx

***

See nädal anti meile eksamiteks valmistumiseks, aga kui päris aus olla, siis pole veel õppimisega alustanudki. Pole väga motivatsiooni, kuna enamustes ainetes olin terve semestri jooksul nii tubli, et olen juba ained põhimõtteliselt läbinud ja ei peaks isegi eksamile minema. Aga tahan ikkagi minna, sest siis saan oma keskmist ehk veidi tõsta. 

Nädalavahetusel oli Tangil sünnipäev ja poisid puhusid selleks puhuks terve korteri õhupalle täis. Kuna Tangi on nii tore olnud ja meile nii tihti süüa valmistanud, siis ostsin oma viimase raha eest talle sünnipäevaks šampuse. no more food for me.

Igatahes Tangi ise tegi meile juubeli puhul suure kookosetordi martsipanikattega, yumm. 

Õhtul toimus Mourne Views beerpongi võistlus, kuhu registreeris üle 20 tiimi. Lihtsalt megarahvas ja üli lahe, et kõik viitsisid end kodust välja ajada, sest nii vähe veel siin jäänud. Ja tüdrukud võitsid!

Viimased nädalad jäänud

Kaks nädalat puhkust Eestis läks nii kiirelt. Sain pere ja Keisoga aega veeta ja tähtsamad semud ära näha. Oh jumal kuidas ma igatsesin sauna ja spad. Tegin kohe esimesel nädalavahetusel kaks ringi ja vahetult enne Iirimaale tagasitulekut käisime Tervises ka. Nii hea!

Kohe esimese nädalavahetusega pugisin oma 4 välismaal kaotatud kilo tagasi, sest emme tegi kõiki mu lemmikuid sööke ja lisaks sellele oli kõigi sõpradega vaja ju einetamas käia. Olin nii pikalt Steffani pitsat oodanud ja pettusin rängalt, sest ei mäletanud seda küll nii rasvase ja juustusena :/

Aga toidust veelgi tähtsam- NIII hea oli oma semusid näha ja muljetada. Eriti ootasin oma kallist Terjet, keda polnud miljon aastat näinud ja ilmselt kuluks terve nädal, et kõik jutud saaks räägitud.
Paar päeva olin ka pealinnas Rünnoka juures ja saime mõned trennid koos teha. Oma pealinnatibid Sirli, Helerini ja Cätlini kallistasin ka ära ja Henrikuga tegime eduka talvehooaja puhul söögid. Siis aga juba Pärnusse tagasi, et i m e l i s t ilma nautida. Ei mäletagi millal varem oleks aprillis rõdul päikest võtnud. Igatahes kohe kui soe otsa sai, pakkisingi oma koti, et Iirimaale tagasi tulla.

Te ei kujuta ettegi, kui roheline siin juba on. Sooja tõesti nii palju ei ole kui parematel päevadel Eestis, aga ikkagi nii mõnna. Sel nädalal tegin oma viimase CA ja nüüd on kool läbi ning tuleb ainult eksameid oodata. Trenni olen ka tublisti teinud. Ranno käest sain treeningplaani ja nüüd pusin seda pargis teha. Kuna staadionit endiselt pole, siis paljusid asju pean nuputama. Eelmine nädal tegin tõkkeastumisi betooniblokkide vahel nt, haha. Vähemalt teen!

Täitsa uskumatu, et ainult 3 nädalat veel jäänud. Plaanidest nii palju, et tahaks Athlone-s veel ära käia ja Dublini loomaaias ka. Muu aeg jääb eksamiteks õppimiseks, pidudeks ja grillimisteks. 25. mai on Dublinis Iirimaa-Türgi soccermatch ja sinna on ka piletid juba olemas. Ja siis 26. tulen juba Eestisse!

Minu armas Helerin

Keisol oli sünnipäev vahepeal

<3 

K E V A D

Toni and Miikka's farewell party

***

Eelmine neljapäev tuli Keiso mulle külla! Kuna ta lend lükati mingi pool päeva edasi, siis jõudis ta alles reedel poole 2st öösel siia. Suht ebareaalne on mõelda, et keegi saab siia tulemisega hakkama, sest pidev skeemitamine busside ja peatustega on päris hull, aga siia ta jõudis! Tegin talle selleks ajaks süüa nagu õige naine ikka ja jutustasime niisama.

Laupäeval plaanisime minna Belfasti, sest Keiso tuli ainult 5ks päevaks ja polnud aega väga raisata. Hommikusöögiks tegin pannkooke maasikate, banaanide, pähklite ja nutellaga ning muidugi võikusid, kõige hea ja paremaga, mis emme Eestist saatis :)) Kella 12ks olime omadega rongijaamas, et juba UK poole sõita. Kuna esimesel korral kui seal käisin jäi Titanicu muuseumis käimata, siis tahtsin sinna minna. Tegelt oli see minu arust rohkem muuseum Belfasti laevatööstusest kui Titanicust, aga vägev ikka. Pärast seda jalutasime linnas ja käisime pastat ja kooki söömas. Veits saime poodides ka möllata, aga 6st pandi enamus kinni ja siis kohvitasime ning tulime rongiga Dundalki tagasi.

Pühapäeva veetsime kodulinnas, käisime Marshesis shoppamas, bagel baris oma elu esimesi bagel'eid söömas ja tivolis autodroomil, kus Keiso kõiki väikseid lapsi täiega rammis :S Sain kutile veits linna ka näidata ja siis juba võtsime poest süüa/juua ja läksime koju filmikale.

Esmaspäeval oli St. Patrick's Day, mis on siin aasta tippsündmus. Magasime hommikul päris kaua, nii et kui ärkasime olid kõik teised juba Dublinis. Pakkisime ka oma kotid ja läksime pealinna. Seal oli MEGA palju rahvast ja paraadi oli suhteliselt võimatu näha, sest paremad kohad läksid juba hommikul. Aga jalutasime jälle niisama, vaatasime inimesi jne. Mõlemad olime suht šokis, kuidas siin 13-aastased tüdrukud riides käivad. Ülilühikesed püksid, mis on nabani ja siis pluus, mis katab vaevu rinnad. Kõigele lisaks on nad kõik kerges ülekaalus ja kannavad maailma kõige paksemat meigikihti, päris kohutav. Kui ma 13 olin, käisin emme-issiga veel riideid ostmas :D Igatahes hiljem käisime söömas ja pärast rasket 2-tunnist seiklust bussipeatuse leidmiseks saime lõpuks koju.

Teisipäeval läksime taas Dublinisse, seekord Drake kontserdile. Päris kindlasti kõige lahedam kontsert, kus ma käinud olen. Juba see oli lahe, et O2 on niiiiiii suur ja 10 000 inimest ühel kontserdil on ikka hull number. Ei oska sõnades seda isegi edasi anda, tuleb ise minna. Plaanisime viimase bussiga Dundalki tulla, aga kuna bussiliiklus Dublinis on nii ******** , siis see meil ei õnnestunud ja võtsime ööseks hotellis toa.

Kolmapäeva õhtul tegime korraliku õhtusöögi, vaatasime sarju ja jõime ära prosecco, mis ma sünnipäevaks sain. Ja öösel poole 4 ajal läinud ta oligi :(

Ja issi, käisin kolmes poes, et sulle kõige paremat iiri õlut saata, aga see võeti ikkagi lennujaamas ära :D